Neli muulaajajat. M. de Falla, García Lorca – Los cuatro muleros –

vana Andaluusia laul “Nelja muulajajat” ( Los cuatro muleros) Manuell de Falla ja Federico García Lorca  töötluses. On kuulda kuidas klaverisaade tuletab meelde sõitu läbi põldude. 

Jutustaja – armunud neiu räägib emale oma esimesest armastusest, et üks neist 4 muulajuhteid on pikk ja sihvakas, on tema südame võitnud ja on tema peigmees.

Armastusega emale. F. Obradors, Juan Anchieta Con amores, la mi madre –

Kes muu võiks meid paremini mõista ja lohutada, kui meil on valus või raske, kui just ema? Neiu räägib emale valuga oma õnnetust armastusest ja uinub tema embuses.

Laulu tekst on pärit baski luuletajalt Juan Anchietalt, kes elas 15. Sajandil.

Manuel de Falla tsükkel „Seitse Hispaania laulu“. Selles teoses näitas helilooja Hispaania eri piirkondade rahvamuusika rikkust. Iga laulu puhul on esindatud tüüpiline vorm ja žanr. Tsükli kirjutamise ajendiks sai ühe Málaga lauljatari palve soovitada talle kontserdiks sobivaid teoseid. Falla huvitus mõnest meloodiast ja otsustas need töödelda häälele ja klaverile.

Mauri sall – El pano moruno Manuelle de Falla.

kaks laulu Manuel de Falla kuulsast tsüklist “Seitse Hispaania laulu”, mida peetakse muusikaliseks rännakuks läbi Hispaania. Iga laulu kaudu tutvustatakse üht kindlat Hispaania piirkonda. Fallale olid rahvapärased Hispaania motiivid alati suurim inspiratsiooniallikas.

Mauri sall või Al Pano Moruno (hispaania keeles) kujutab Murcia provintsi, üht Andaluusia piirkonda. Laulus on tunda flamenco rütme – tüüpiline tants Lõuna-Hispaanias. Ja muidugi kuuleme siin kitarri, mis on Hispaania rahvamuusika peamine instrument. 

Millest aga laulab selles loos peategelane? Kas suudate ära arvata?

Esitame selle laulu kolmekesi. Tantsib Maria Rääk-

Laul Maria Räägu tantsu saatel. See on traditsiooniline sümbioos Hispaania rahvalikust stiilist – tants vaheldub laulusõnadega ning laulja justkui vestleb tantsijaga.

Mustad juuksed. F. Obradors  Del cabello más sutil on Fernando Obradorsi arranžeering vanast rahvalikust Hispaania laulust. Seda tõlgitakse kui Mustad patsid. See on üks kõige õrnamaid armastusavaldusi: “Teein juustest ketti, et hoida sind lähedal… tahaksin olla tass, et sa, kui jood sellest, suudleksid mind…”

Ma tulen Hispaaniast, aaria zarzuelast “Juudi poiss” P. Luna –

zarzuelast (see on hispaania operett), milles aaria “Ma olen pärit Hispaaniast” (D’Espagna Vengo) sai isegi kuulsamaks kui zarzuela ise – “Juudi poiss”. 

Zarzuela süžee järgi saabuvad peategelased kangelanna vanemate otsingul Indiasse. Raja küsib, kust nad pärit on, ja peategelane Concha laulab siis aariat. Ta laulab, et on uhke, et on pärit Madridist, rahva hulgast, keda kutsutakse manoladeks. (Nad olid tuntud oma eriliste rõivaste ja elava, rõõmsa loomuse poolest.) 

Laul räägib muidugi armastusest, mille tuli võrreldakse tulekahjuga, millest pasunatornide kellad kajavad, ning kurbusest, mida toob vastamata armastus. Mustlaspoiss teda ei armasta, kuna ta on brünett. Aga siiski, ta on pärit Hispaaniast!

Selle laulu ajal kõlavad kastanjetid Maria Räägu esituses.

“Carceleras” Ruperto Chapi. 

Zarzuela “Zeebedee tütred” peategelane räägib uhkusega oma armsama voorustest… kui väga ta teda armastab, hoolimata oma populaarsusest naiste seas, keda ta aga üldse ei märka. Ta armastab ainult teda. Ta katab teda lilledega, räägib armsaid sõnu ja saadab selliseid pilke, mille peale ta sulab nagu želee…

Isaac Albéniz  “Asturias”.                

Знаменитая пьеса из “Испанской Tema esinemise taustal kõlab Mari Visnapuumägi esituses tuntud teos, Asturias, Izaac Albénizi Hispaania süidist, kus klaver imiteerib kitarri. Tantsib Maria Rääk oma koreograafiast tantsu.

Räägime teile ka kastanjettide kohta.

Neid kasutatakse sageli Hispaania tantsus, eriti flamenkos. Tänapäeva kastanjetid sarnanevad kahele omavahel nööriga seotud karbikujulisele poolikule. Nende hispaaniakeelne nimi “castañuelas” pärineb sõnast “kastan”, sest nad meenutavad just selle vilja kuju.

Parempoolset kastanjettide paari nimetatakse “naiselikuks” (hembra), mis on pisut väiksem ja tekitab kõrgemaid helisid, samas kui vasakpoolne, “mehelik” (macho) on veidi suurem ja annab madalamat tooni, mis aitab põhirütmi hoida. Et tantsida samaaegselt kastanjette kasutades, on vaja erakordset rütmitunnetust ja liigutuste koordineerimist ning suurt sisemist keskendumist.

Nüüd näete seda kõike oma silmaga professionaalse koreograafi ja tantsija Maria, kes on spetsiaalselt Hispaanias õppinud Hispaania tantse.

Väike mõrsja. F. Obradors – Chiquitita la novia .

Lõpetame oma kontserdi särava lauluga “Väike mõrsja” – Chiquitita la novia – Obradorsi loomingust. Laulus kuulete särtsakaid ja tuliseid flamenko rütme. Sõnad pärinevad rahvalaulude kogumikust: “Väike mõrsja, väike peigmees, väike saal ja väike magamistuba, seepärast vajan väikest voodit ja sääsevõrku.”

Selles lõbusas laulus saab isegi kuulda sääske…

Elena Bebekh, sopran . Elena lõpetas 2013. aastal Moskva Pedagoogikaülikooli magistrikraadi klassikalise laulmise erialal.

Ta on rahvusvaheliste konkursside diplomeeritud ja laureaat:
– Georg Otsale pühendatud vokaalikonkursi “Sõprus 2020” võitja kategoorias 23+, Tallinn, 2020.
– “International Forum of Opera Music” Moskvas, 2015.
– “Musica Classica” klassikalise muusika festival-konkurss, Ruzas, 2011.
Esitas V.l. Ignatovi lasteooperis “Talvemuinasjutt” Snegurotška (Lumetüdruk) rolli hooajal 2022/23.

Alates 2016. aastast on ta Vene Filharmoonia Seltsi solist.
Ta lõpetas 1999. aastal Moskva Riikliku Ülikooli (Moskva) filoloogiateaduskonna, magistrikraad romaani-germaani filoloogia erialal.
Ta on aktiivselt esinenud kontsertidel, korraldanud kontserdi- ja haridusüritusi, tegutseb vokaali- ja inglise keele õpetajana ning turundajana, veebidisainerina ja promootorina.

Zhenya Hovsepyan, meztsosopran

Zhenya lõpetas 2006. aastal Jerevani Komitas’i Riikliku Konservatooriumi akadeemilise laulmise teaduskonna kiitusega maailmakuulsa soprani Goar Gasparyani juhendamisel.

Aastatel 2003-2007 oli ta kvarteti “Sanctus” ja Jerevani Riikliku Ooperistuudio solist. Ta laulis Estonia teatri riigiooperiteatri kooris ja Eesti Kontsertkooris.

Alates 2009. aastast on ta Vene Filharmoonia Solist Eestis. Ta on vokaalansambli “Rejoice.

Alates 2012. aastast on ta osalenud iga-aastasel Savonlinna ooperifestivalil Soomes. Eestis on ta esinenud solistina paljudes prestiižsetes projektides, sealhulgas Ilarion Alfejevi ja Vsevolod Pozdejevi teoste esiettekannetes.

Ta on esinenud olulistel kontsertidel Eestis, Armeenias, Hiinas, Soomes, Venemaal, Baltimaades ja Gruusias.

Alates 2005. aastast on Zhenya töötanud ka hääleõpetajana ja muusikateooria õpetajana.

Pianist on andekas Ave Wagner,

Ave on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri erialal prof Ivari Ilja juhendamisel ning omandanud magistrikraadi saatekorralduse erialal prof Helin Kapteni juhendamisel. Magistriõppe raames lihvis ta oma oskusi kaks aastat Lyoni Kõrgemas Konservatooriumis saatekoori osakonnas prof Monique Mathoni ja prof Michel Tranchant’i juhendamisel, keskendudes peamiselt prantsuse vokaalmuusikale ja ooperile.

Aastatel 2000-2004 töötas ta Lyoni Rahvusooperis. 2001. aastal alustas Ave saatekoori ja vokaalansambli õpetamist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta töötab jätkuvalt saatekoori ja ooperistuudio vanemõpetajana.

Aastatel 2004-2005 oli ta vokaalosakonna juhataja Jaakko Ryhäneni assistent ja tema vokaalklassi korrapidaja. Aastatel 2008-2015 õpetas ta prantsuse mélodie’t kursuse “Stiilide tundmine” raames.

Samal ajal, aastatel 2004-2019, oli Ave Genfi Kõrgemas Konservatooriumis vokaalõpetaja ja korrepertor ning tuntud dirigendi ja kontraballeti Nathalie Stutzmanni assistent. Ta on saatnud lauljaid erinevatel rahvusvahelistel lauluvõistlustel ja teinud koostööd selliste silmapaistvate dirigentidega nagu Juri Temirkanov, Iván Fischer, William Christie ja Eesti dirigendid Vello Pähn, Eri Klas, Risto Joost, Erki Pehk ja Hirvo Surva.

Ta on saatnud ka väljapaistvate lauljate, sealhulgas Patricia Petiboni, Nathalie Stutzmanni, Edda Moseri, Teresa Berganza, Sergei Leiferkuse jt. meistriklasse.

Alates septembrist 2023 töötab Ave ka pianist-repertuaarina Rahvusooperis Estonia.

Eestikeelne õhtujuht on Anleena Liivango, muusik,

Anleena on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri oboe erialal. Ta on täiendanud end Hispaanias Granada Kuninglikus Kõrgemas Konservatooriumis. Ta on loonud Ansambel Yheksa ja olnud selle kunstiline juht. Tegutseb vabakutselise oboemängijana ja täiendab end klassikalise laulu alal.

metsosopran Zhenya Hovsepyan, imelise sametise tämbri omanik, aktiivne osaleja iga-aastastes Savonlinna etendustes ja erinevates Eesti muusikaprojektides, kogenud laulja peaosades nagu Lumekuninganna V. Ignatovi ooperis “Lumekuninganna”, hääleseadja, rahvusvaheliste konkursside laureaat;

bass Stanislav Šeljahhovski, RAM (Riiklik Akadeemiline Meeskoor) laulja, aktiivne osaleja iga-aastastes Savonlinna etendustes ja erinevates Eesti muusikaprojektides, Krahvi osa Gounod’ ooperis “Romeo ja Julia” 2019. aastal, Sid’i osa Puccini ooperis “La fanciulla del West” 2018. aastal Estonia teatris, Isa Frost (jõuluvana) peaosa V. Ignatovi lasteooperis “Talvemuinasjutt”;

sopran Elena Bebekh, mitmete Eesti muusikafestivalide ja -projektide osaleja, Georg Otsa nimelise vokaalikonkursi laureaat 2020. aastal, V. Ignatovi lasteooperi “Talvemuinasjutt” lumenaise peaosa.

Pianist on andekas Anna Khachaturyan, kes on lõpetanud Erevani Riikliku Konservatooriumi ja Tallinna Muusikaakadeemia, laureaat riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel.